Eesti tõugu hobusest

Eesti hobune on iidse põlvnemisega tõug, mille päritolu kohta puuduvad täpsed andmed. 

Ta kuulub põhja-metsahobuste rühma. Siinsed söötmis- ja pidamistingimused ning karm looduslik valik muutsid eesti hobuse vähenõudlikuks, vastupidavaks ja kasvult väikeseks.

Kõige vanemad kirjalikud andmed eesti hobuse kohta pärinevad XI sajandist.



Tõule ainuomast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad, 20,5% hallid, 10,0% kollased, 11,6% võigud, 5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod. 

Aborigeensete tunnustena esineb juttselgsust ja sebroidseid märke kehal. Samuti vahetavad paljud eesti tõugu hobused värvi ja karvkatet vastavalt aastaajale.



Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmis-ja pidamistingimustega ning paistab silma vähenõudlikkuse, hea söödakasutuse ja vastupidavuse poolest. 

Eesti tõugu hobune saab suurepäraselt hakkama jõusöödata ning ei vaja lumest lumeni õieti talligi.





Eesti hobune on madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega.

  • Pea on proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega.
  • Kael on suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga.
  • Turi on madal, lihaseline ja keskmise pikkusega.
  • Selg on lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev.
  • Laudjas on lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe.
  • Rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas.
  • Jalad on kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega.
  • Samm ja traav on avarad ja hoogsad, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist.

Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik, temperament energiline. Eesti hobuse iseloom on eriti sümpaatne ratsahobuste suure pretensioonikuse ja raskeveohobuste osavõtmatu ükskõiksuse vahel.




Tänapäeval on eesti hobune universaalne väikehobune, keda saab kasutada laste ja täiskasvanute ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena.





Eesti hobune on kantud Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2001. a määruses nr. 42 (RT I 2001, 14, 64) toodud ohustatud taimesortide ja loomatõugude loetellu ning ÜRO FAO maailma ohustatud tõugude nimekirja.

Allikas: Eesti Hobuse Kaitse Ühing 

www.esthorse.ee